Sügisese ja talvise aia pastelsemates ja rahulikumates toonides on rõhutatud pigem kujude ja tekstuuride vahelduvus, mida muudavad vaadeldavamaks  päike, vihmapiisad ja lumekristallid. Meie kliimas on sellise ilu läbi talve hoidmine palju sõltuv ilmade muutlikkusest. Kui tuleb varakult märg ja raske lumi siis taimed painduvad ja koolduvad lume raskuse all ja nõnda vastu maad surutuna võivad nad jäädagi kui ei tule päästev sula. Lumevaesel talvel võib lilleaed püsida küllaltki  nauditav kevadeni. 

Talvises aias on tavaliselt  kaks domineerivamat järku. Esimene järk on hilised sügisilmad kui saabuvad mõned miinuskraadid. Taimedel on veel lehed küljes ja hilisemad õitsejad võtavad hooajast viimast. Õied, varred ja lehed on öö jooksul kattunud kerge härmatisekihiga. Hommikutundide madal päike annab valguse ja varjude mänguga peenrale kulminatsiooni, kuni lõpuks härmatis sulab ja jäävad järgi erinevad kollased, pruunid ja hallid värvitoonid. Selliste vahelduvate ilmadega võib nautida sügise ja talve võitlust ja teineteisse sulandumist. 
Pilt: jaapani naistenõges ja luht- kastevars

Teine suurem talvine kulminatsioon tekib  lumiste väljade ja neist turritavate härmatunud vartega, mis sätendavad eriti kaunilt pakaselistel päikesepaistelistel hommikutel, kus taimed on justkui mantli endale külma kaitseks peale tõmmanud. Selleks hetkeks on paljud seemnepead tuule tõttu räsitud ja oma eesmärgi täitnud ning põhiliselt võib rohkem nautida lumest väljaulatuvaid võrseid ja õisiku struktuuri.
Pilt: teravaõieline kastik

Kui aiaomanikule on talvised taimed tükike loodusest enda lähedal siis taimedele endile on tugevad ja pikad varred olulised liigi ellujäämiseks ja levimiseks. Koduses aias ei ole ellujäämine ja levimine nii suure tähtsusega, kuid veidi on neist kasu seemnetest toituvatel talvituvatel lindudel. Aiaomaniku jaoks, kes pelgab liigset hooldustööd peab sellist tüüpi aeda taimi hoolikalt valima, et taotletud grupid ei seguneks tänu seemnekülvile. Segaistutuse tüüpi taimestuse puhul on seemnekülv pigem teretulnud. Kui soovite aeda liike, mille külmakindlus paraneks siis võib lasta selliste taimede seemnetel valmida ja neid koguda või lasta levida loomulikul teel.

Olen püüdnud erinevatel talvedel botaanikaaedades ja enda aias Ida- Eesti tingimustes jälgida rohttaimede kuivanud osade püsimist talvel. Allolevas tabelis kirjeldan lühidalt mõnede tugevamate taimede olulisemaid tegureid, mis neid talvel iseloomustavad. Selle aasta talv algas märja ja raske lumega ja enda aias on talvine ilu pigem kaootilist laadi, kuid üht- teist vaatamisväärset leiab.

Kui enda aias ei ole võimalust rohtseid taimi talvel nautida siis kõige parem aeg taimemaailmaga tutvumiseks oleks botaanikaaiad- vähemalt tugevamatele kõrrelistele jätavad nad pealsed talveks alles.

Mõned talvised dekoratiivsed rohttaimed:

Liik	Püsib ilus sügis- kesktalv *	Püsib ilus talv- kevad **	Kommentaar
Achillea Raudrohi		**	Kauem püsib angervaks- raudrohi
Aconitum Käoking	*
Pärl- hõbeleht	*		Võib vähese lume korral pärli kujulised õied säilitada kevadeni
Artemisia Valgeõieline puju		**	Õhuline tekstuur, mis võib püsida kevadeni
Aruncus Kitseenelas		**
Aster		**	Seemnepäid on sügiseti huvitav jälgida, sest kuivaga muutuvad nad kohevateks pallideks, kuid vihmaga tõmbuvad pintsli kujuliselt kokku. Sarnased seemnepintslid on veel suurelehisel astril ja haralisel astril
Astilbe		**
Calamagrostis Teravaõieline kastik		**	Võiks öelda, et kõige vastupidavam ja püsib püsti kevadeni
Campanula		**
Chasmanthium Laialehine haikhein		**	Dekoratiivsus ja püsivus sõltuvad lume kogusest
Chelone Viltune kilpkonnalill		**	Võib- olla kevadeks üpris hõreda välimusega.
Deschampsia Luht- kastevars	*		Sügisel ilus, kuid kõrred peenikesed ja kipub lamanduma
Digitalis Sõrmkübarad		**	Tugevad varred, kuid liigid lühiealised
Echinacea Päevakübarad		**	Kevadeks on järel põhiliselt koonusjad õiepõhjad
Echinops Mesiohakas		**	Tihti kevadel ainult varred järel
Eryngium Ogaputk		**	Seemnepead säilivad kevadeni
Eupatorium Vesikanep	*		Varred võivad lume raskuse all murduda
Kalimeris Kalimeeris		**	Lõhislehise kalimeerise väikesed pallikujulised seemnepead ja õhulised tihedad varred püsivad kevadeni.
Liatris		**	Talvel sarnane hariliku tõnnikesega
Ligularia Kobarpea	*		Hambuline kobarpea on sügisel ilus õhuliste pallidega
Miscanthus Siidpööris		**	Kevadeks on kuivanud õisikud lagedas aias küllaltki hõredad
Molinia Sinihelmikad	*		Kõrred kipuvad juba sügisel murduma. Kuid hõreda kogumikuna võib püsida läbi talve
Monarda	*		Sügistalvel ilusad ümarad nupud, kuid võib lumega lamanduda
Panicum Vitshirss	*		Dekoratiivne kuni hilissügiseni, talvel kipub lamanduma
Perovskia		**	Hallika varjundiga varred ilusad kevadeni
Phlomis Tuliürt		**	Mugul- tuliürdi korrusjad pallid on dekoratiivsed kevadeni
Salvia	*		Väikese kasvu tõttu jäävad lume alla, muidu tugevad varred.
Sedum Kukehari		**	Kõrgemad kukeharjad hoiavad pilvekujulisi õisikuid kevadeni.
Stachys Harilik tõnnike		**	Vähese lume korral õisikuvarred paistavad lume alt välja kevadeni
Thalictrum Ängelhein		**	Kollasel ängelheinal püsivad ilusad pöörisjad õisikuvarred
Verbascum Vägihein		**	Lühiealine taim , kuid tugevad varred talvel
Verbena Raudürt		**	Odajal raudürdil püsivad õiskud kevadeni, kuid kipuvad lamanduma. Taim, millel võib lasta aias rännata seemnekülvi abil. Kunagi ei muutu tüütuks, kuid ilmub välja igal aastal uutes kohtades
Veronicastrum Männasmailane	*		Virgiinia männasmailane kipub lume raskuse all murduma või lamandub

Haralise astri seemnepead sügisel

Haraline aster
Harilik kukesaba
Harilik tõnnike
Lõhislehine kalimeeris
Suureõieline kellukas
Kitseenelas `Horatio`

Haruline lursslill `Brunette`
Lamedalehine ogaputk
Roog- sinihelmikas sügisel
Roog- sinihelmikas
Sarik- aster
Punane siilikübar
Suurelehine aster

Nõgeselehine vägihein esimeste öökülmade ajal
Nõgeselehine vägihein
Ahtalehine ängelhein sügisel
Ahtalehine ängelhein

Selline aed pakub võimalusi lõõgastumiseks, elu nautimiseks ja toiduks vajalike taimede kasvatamiseks. Loodusaed on kindla struktuuri ja ülesehitusega, nagu iga teine aed, kus aiaomanik otsustab, millele on aias ruumi ja millele mitte. Kuid loodusaias on esikohale tõstetud bioloogilise mitmekesisuse suurendamine. Isegi teede, treppide, tugimüüride, seinte ja katuste ehitamisel (kuivmüürid, rohekatused,astumiskivid) on arvestatud , et nad võivad rikastada loodust ja kujuneda kodudeks erinevatele putukatele ja loomadele.

Kivimüür. Pilt: aschild.ch
Taimedega kaetud katus. Pilt: dehner.de

Kõige olulisemad elukeskkonna toetajad on muidugi taimed, mis võiksid võimaluse korral olla kodumaise loodusliku päritoluga, kuid väikeaedades võivad nende asemel olla mujalt pärit sarnase kasvukoha ja kliima päritoluga taimed. Kui senine põllumajandusliku lähenemisega aiandus on soodustanud pigem kasulike putukate vähenemist ja eluslooduse toiteahela nihkesse ajamist siis mitmerindelised taimede alad loovad elupaiku erinevatele isenditele, kes on kasulikud ka aiakultuuride kahjurite tõrjumisel.

Eluslooduse paiknemine. Pilt: sofatutor.com

Putukate ja taimede seoste skeem.

Lisaks pakub aastaringne õiemeri ohtralt nektarit ja õietolmu liblikatele, mesilastele, sirelastele ja täiskasvanud kiilassilmadele. Mida mitmekülgsem on taimeliikide arv, seda rohkem tekib toitu ja pesapaiku erinevatele isenditele.

Mõned putukate lemmiktaimed:

Taim	Tolmeldajate lemmik	Parasitoidide lemmik
Harilik nurmenukk	+
Harilik nõiahammas	+	+
Harilik köömen		+
Aasristik	+	+
Harilik härjasilm	+	+
Rukilill		+
Usssikeel	+	+
Kandiline- ja liht naistepuna	+	+
Must vägihein	+	+
Harilik käbihein	+
Harilik raudrohi		+
Harilik pune	+	+
Äiatar	+	+
Harilik hiirehernes	+	+

Pilt: knechtgarten.ch

Peale putukate pakub liikide mitmekülgsus ja taimedevaheline vabam konkurents rõõmu aiaomanikule, kes ihkab aastate lõikes aeda rohkem esteetilisi muutusi ja vähem maniküüritud ilmet. Peenrad võib sellisteks mitmerindelisteks kooslusteks ja aasalaadseteks muuta seemneid külvates või potitaimede abil. Kui on piisavalt kogemusi siis võib kujutada enda jaoks ette soovitud peenralahenduse ja otsida vastavad seemned. Kui on kogemusi vähem võib otsida mullastikule sobivaid valmis seemnesegusid või võtta aega ja õppida taimi tundma raamatutest või jalutuskäikudel loodusesse. Väike- või linnaaeda on meie kliimatingimustes ise seemnesegusid tehes kõige kindlam osta seemned Jelittost- seal on lihtsalt valik suur. Kellel on tõsisem huvi erinevate huvitave seemnesegude järgi võib neid otsida kohalike edasimüüjate abil või koguda ise loodusest ja peenart täiendada aja jooksul.

Kasvupind peaks enne istutamist või külvi olema püsiumbrohtudest puhas, nagu igal teisel istutamise variandil, et säästa hilisemat närvikulu või aega hooldustöödel. Seemned võib kasvatada ette ja istutada potitaimedena või külvata otse pinnasesse. Potitaimedega on enne lõplikku istutamist esmapilgul rohkem tegemist, kuid mõne jaoks võib see osutuda mugavamaks, sest siis on kindel, millised taimed tärkavad ja tärkamise protsent võib olla suurem võrreldes külvatuga ning seemneid tuleb vähem osta. Selline potikasvatuse lahendus tuleb pigem kasutusele väiksemates peenardes või nõrgema konkurentsiga taimede ettekasvatamisel, sest suuri alasid on kulude kokkuhoidmise koha pealt mõistlikum külvata.

Pilt: gartencollectiv.de

Taimede külvamisel ja istutamisel võib laenata ideid erinevatest istutusskeemidest, nagu „Ilupeenra istutusmustrite” ja „Vähese hooldusega looduslähedase peenra” artiklites. Seemneid külvates saab samamoodi nagu taimi istutades kasutada põhikülvile lisaks teatud mustreid ja külvate mõned pikaealisemad või väiksemat konkurentsi taluvad liigid iseseisvate gruppidena. Taimede kombineerimisel võiks arvestada erinevate elustrateegiatega ja lisada segudesse lühi- ja pikaelisi liike. Aga selline strateegia ei pea olema kivisse raiutud. Kui keegi tahab rohkem aias toimetada võib olla lühiealiste taimede osakaal suurem.

Pilt: wildblumen-rheinhessen.de

Hooldustöödel võib liigselt domineerivaid või väljastpoolt aeda peenrasse tungimud liike eemaldada, kuid kui oluline on vaheldusrikkus ja pigem taimede isekulgemine siis las aed ja aeg teevad oma töö. Aasatüüpi taimestuste puhul võib olenevalt liigilsest koosseisust konkurentsi püsimiseks kasutada niitelisi hooldusi. Madalamaid lillemurusid võib niita 4-8 korda suve jooksul ja kõrgemaid lilleniite 1-2 korda aastas. Peenralaadseid aasasid võib niita või lõigata kevadel koguriga niidukiga, lõiketeraga trimmeriga, hekilõikuriga jms.. Lõikamisvahendi võib valida vastavalt ala suurusele ja lõigatava materjali tugevusele. Niitmiste ja hooldustööde arv sõltub ka mullaviljakusest ja liigilisest koosseisust. Kui soovite soodustada elukeskkonna mitmekesisust siis võiks teatud peenardel või aladel jätta taimede pealsed võimalusel alles kevadeni ja soojemate ilmade saabumisel nad eemaldada. Taimede pealsete talveks jätmine aitab putuka populatsioonidel leida talvitumisvõimalusi ja rohkem isendeid elab talve üle.

Pilt: renate-waas.de

Kui hekid või piiravad põõsaalad on aias tihti pigem silmailu pakkujad või hoopis soovimatute pikude peitjad siis looduslikus aias saab neid kasutada peitumis- ja pesitsuspaikadeks ning tuulevarjuks liblikatele ning lindudele. Hekid võivad olla vabakujulised või pügatud, kuid vabakujulised suuremad hekid mahutavad rohkem linnuliike. Vabakujulised hekid on pügatavatest hekkidest ka paremad aia mikrokliima soodustajad, sest filtreerivad rohkem tuult läbi põõsaste ega tekita suuri tuulekeeriseid. Põõsad võivad olla erineva kõrguse ja laiusega, moodustades lainetena „”taskuid” ja väljaulatuvaid osasid. Kuna erinevad linnud pesitsevad erineval kõrgusel siis on oluline, et maapinna lähedal oleks taimestus samuti tihe. Maapinna lähedal varitsevate vaenlaste tõttu, nagu näiteks kassid eelistavad linnud pesa teha vähemalt 1 m kõrgusele. Põõsa ülevalt ja külgedelt varitseva ohu tõttu võiks jääda põõsa väliskülgedele ja peale pesa vahele veidi oksi st., et 2 m kõrgust ja laiust on neile juba päris sobiv. Hekid võiksid võimalusel pakkuda erinevatel aastaaegadel putukatele ja lindudele toidupoolist, kas nekrari või õietolmuna või pikalt püsivate seemnetena ning marjadena. 

Kui palju isetekkelist ja looduslikku ringlust laseb igaüks tekkida sõltub esteetilisest maitsest ja praktilisest looduse tasakaalu vajadusest. Murualad ei pea aiast kaduma kui neil on eesmärk, kuid neid saab oluliselt vähendada, et soodustada alasid, kus taimed on kõrgemad ja tekiksid erinevad rinded, mis imiteerivad rohkemate kasulike isendite elupaiku.  

Pilt: upsc-tnpsc-gkhub.blogspot.com.ee

Kes tahab looduse printsiipe tarbeaias rakendada võib kasutada ühe osana looduslikust ringlusest permakultuuri.

 Aiakujundaja Julie Moir Messervy on seletanud meie ruumi kujundamise ja ruumi valikuid kodu ja perekondlike arhetüüpide abil. Meie turvaline algus emaüsast, esimesed uudishimulikud pilgud kindlast suletud sängist, vanemate kindlad käed hoides meid kõrgustes julgustavad maailma avastama ja otsima ning leidma erilisi paiku või kohti. Järgnevad ruumi tüüpide kirjeldused ongi nagu inimese areng väikestest sammudest suurte hüpeteni.  

Meri

Meis igaühes võib olla varjatud veekogu läheduse igatsus, mis võib olla pärit turvalisest emaüsast, elu alguse saamisest. Selle tunde võime taasavastada kümmeldes kuumas vannis, sukeldudes vetesügavikku või seistes auravas hommikukümbluses. 

Mõnikord meeldib meil olla kaetud tekiga, seista keset metsasügavikku või viljapõldu, haaratuna seletamatust jõust või rahust, kus oleme ainult meie oma suletud maailma ja iseenesega. Meri võib olla aias tuule käes sahisev metsaaed, vaikne metsarada, millest poevad läbi üksikud soojendavad päikesekillud,  istumiskoht veesilma ääres või ujumispaik.

Pilt de.bio.top

Koobas

Vahest tunneme ennast õdusalt koopalaadsetes ruumides, millest avanevad ahtad vaated väljapoole ümbritsevasse maailma. Sellises kaitsvas maailmas tunneme ennast turvaliselt ja kindlalt. Toad, mängumajad, poolkinnised aiamajad, pergolad on meie maailma väikesed pelgupaigad.

Pilt alisondouglas.com.au

Sadam e. varjupaik

Sadam on koopast veidi avatum, kuid seljatagune ja küljed on kindlalt kaitstud võõraste pilkude eest. Sadamas oleme rohkem orienteeritud avastamisele ja välismaailmale. Maastikul oleks sellised varjupaigad metsalagendik, mida ääristab kaitsev metsaserv või org, mille ühele küljele jääb varjav tõusuhari. Aias on sellised seljataguse pakkujad müürid, hekid, avatumad pergolad ja varjualused. Sadamaks võivad olla kaarkäigud, mis tekitavad meis turvalise kaitstuse tunde, samas jättes meile ümbritseva jälgimise võimaluse.

Pilt i.pinimg.com

Neem e. maanina

Neem meenutab meie esimesi samme, mis viivad  välja aiaväravast, kus ühelpool on tundmatu avar maailm ja teisel pool tuttav ja turvaline. Neemed võivad olla looduses kõrgemad mäeküljed või inimese rajatud vaatetornid, rõdud ja matkarajad. Kui neemeks on rõdu siis selle piirid aitavad meid tunda turvaliselt, pakkudes vaateid ja tunnet, millest koopasügavikus ei oleks osanud isegi unistada.

Pilt charlotterowe.com

Saar e. eemalolek

Vananedes või teatud eluetappidel otsime aeg- ajalt üksildasi pelgupaiku, milles oleme maailmast eraldatud, kuid näeme siiski ümbritsevat elu 360°. Sellisel saarel võime mõtiskledes vaadelda pilvi või tähti öösel, tundes ennast osana suurest universumist. Aias võib olla saar suurem aktsenttaimest puu, ümbritsetud lageda alaga, kõrge vaateplatvorm puude kohal, laotatud pikniku tekk keset viljapõldu või heinamaad, kus võime heita pikali ja nautida pilvede liikumist või kujusid, unustades ümbritseva.

Pilt behance.net

Mägi

Mägi meenutab saart, mis pakub üksiolemise või peidupaiga võimalust ümbritsevast maailmast ja emotsioonide keeristest. Mägi sümboliseerub justkui vaimset valgustatust või sisemise rahu leidmise kohta. Vaadates maa ja taeva lõputuid vaateid võime tunda ennast osana kohast ja mäest.

Pilt adamwoodruff.com

Taevas

Mõnikord unistame lendamisest või et oleksime kergemad kui udusuled, otsime elamusi kiirest sõidust, langevarjuhüpetest, soovides väljuda füüsilise olemuse piiridest. Taevas on paradiis kus tunneme ennast vabanenutena ja pilvepiirilt sukeldudes saab täis eluring ning saavutame uuestisünni. Taevas võib olla aias kiik, mille hoog paneb unustama ümbritsevad piirid.

Pilt www.fubiz.net

Kui planeerite aiaruume enda ümber siis mõelge kui palju turvalisust, avatust või avastamisrõõmu te enda aias vajate. Selliseid aiatüüpe kasutades võite luua segamatu tööruumi, vuliseva lõõgastumise nurga, väliste vaadete nautimise terrassi või kombineerida kõik eelnevad. Head avastamisrõõmu! 

Leidsin hiljuti artikli, kus üks aiakujundaja kirjeldas, kuidas ta enda tööde jaoks inspiratsiooni leiab. Mõtlesin, et aia kujundamise ideede leidmise ümber on sageli palju müstifikatsiooni ja keerulisust, millest tahaksid ehk rohkem aru saada igapäevaselt mitte nii tihti loominguliste ideedega seotud inimesed. Kuigi igal kujundajal kujuneb oma ideede avastamise käekiri on nende tekkimisel teatud seaduspärasused. Olenemata sellest, kas plaanite kujundustööd kliendile või endale on ideede avastamise protsessid sarnased, kuid endale tehes tuleb osata küsimuste abil ideid enesest leida. Erinevate valdkondade kujundajad on õppinud kasutama kujundustöödele ideede leidmiseks idee- ja meeleolukaarte. 

Sellised kaardid võivad koosneda abstraktsetest piltidest, killukesest muusikapalast või maalist, mis iseloomustavad lõpliku kujundustöö meeleolu, värvi, tekstuuri või ruumi üldmuljet. Meeleolukaart on kollaaži sarnase ülesehitusega. Kaardi koostamiseks otsige A3 kartongi taoline materjal, millele kleepige abstraktseid pilte tulevaste ehitiste ja taimede värvidest, tekstuuridest ja materjalidest. Kollaaži ülesehitusest võiks välja joonistuda otsitav stiil ja erinevad osad peaks sisaldama mingit ühisosa. 

Piltidega ei maksa liiale minna, näiteks värve valides otsige sobivatest kombinatsioonidest max. 1-2 värvi iga näite kohta. Alguses on suurem pildivalik hea, kuid hakake nende hulgast valima ja vähendama variante. Suurema arvutiekraani olemasolul võib teha meeleolulahenduse arvutis (väikesel ekraanil on pildid lihtsalt liiga kokkusurutud). Internetist leiab erinevatest kujunduskeskkondadest näidisraame kuhu saab sobitada selliseid kujundusideid. Pilte meeleolukaartide jaoks võib otsida ajakirjadest, internetist. 

Meeleolulahenduste ideed saavad alguse erinevatest allikatest, kuid tavaliselt on nad osa kujundaja kogemustest ja nende kogemuste vormimise oskustest. Tihti on aiaomanikel olemas mõttekillud ja eelistused teatud tegevustele, vormidele, tekstuuridele ja joontele. 

Aiakujundaja Lisa Cox laseb hoopis klientidel endil enne kohtumist teha meeleolulahenduse.

Palju annab tulevasele kujundusele vihjeid ümbritsev arhitektuur ja maastik. Kujundaja ülesandeks on  eelnenud infost välja selekteerida esteetiline ja kasutajasõbralik terviklahendus. Tavaliselt on meeleolulahendus abivahend kujundaja enda jaoks, kuid teatud situatsioonides võib esitleda esmast ideed kliendile ka meeleolulahenduse abil. Kliendile esitlemisel peab saatev sõnaline- ja pildimaterjal olema lihtsalt mõistetav, muidu võib jääda idee liiga arusaamatuks.

Kuidas tekitada ideedetulva

Tuleks vältida mõtteid, nagu ma ei suuda, ideid ei tule, nad mind ei leia... Kindlasti mõjutavad tulemust eelnevad kogemused, kuid ärge olge kriitilised, mõelge, mida tahata saavutada ja kas peate selle jaoks veel lisateadmisi hankima või olete olemasolevate teadmistega küps looma ja kindlasti uskuge, et suudate olla loominguline. Kui mingil hetkel tunnete, et ei leia õiget ideed siis otsige mõni muu tegevus ja laske mõtetel veidi settida, mingi hetke pärast võite nõnda avastada põnevaid ideelahendusi, mis justkui iseenesest mõtetesse tekivad. 

Täiskasvanutena võtame tihti omaks mingid kogemused ja jäämegi nendega, kuid ideede etapis võiks proovida avastada uut, lastes fantaasial lennata ja kirjutada tekkinud kujutlused pausideta paberile, kasutades selleks ideekaarte. Ärge kartke rumalaid ideid ja seda, et algne idee võib muutuda. Leidke esmalt kuni kolm sõna, mis iseloomustavad kõige paremini lõplikku lahendust, nagu "vaikus, taevas, eraldatus". 

Mõelge, kuidas võiks selliseid meeleolusid saavutada, kas võiks aed olla taimedega ümbritsetud, et naabreid poleks näha, ega kuulda ja tekiks omamoodi eraldatud maailm. Milline võiks olla selle maailma valgus, kas peegeldus veepinnalt või varjatud istekoht ümbritsetud puulehtedega, mille filtreeritud valguslaigud loovad vaikse pesa tunde. Edasi mõelge sellise rahustava paiga värvide, tekstuuride, helide ja lõhnade peale. Otsige erinevaid pilte, mis võiksid taimestust, käiguradasid ja puhkekohti iseloomustada. Parem kui näited ei oleks sellised, millest mõtlete üks-ühele koopia teha, näide võiks pigem iseloomustada stiili ja materjali, mis sobib keskkonda. 

Henk Gerritsen on kirjutanud, et oma kujundustööde esimestel sammudel võtame tihti elemente teiste tehtust ja sobitame neid enda või kliendi aeda. Oskuslikul kasutamisel sellised ideed vahest toimivad, kuid neis võib puududa algse terviku kooskõla ja idee. See on nagu kirjutamine, kus esimesed loomingulised pingutused on tugevalt mõjutatud eeskujudest, kuid eesmärgiks ei tohiks olla kopeerimine, vaid pigem stiili ja õhustiku tabamine. 

Mõned kujundajad saavad kõige lihtsamini inspiratsiooni kui lehitsevad erinevate aedade pilte, kuid kõige olulisemad signaalid on kujundaja jaoks siiski eelpool mainitud klient, krunt ja kujundaja kogemused, sellest kolmikust saate kõik olulise, et luua omanäoline aed. Teiste aedade nägemine on hea ja kasulik, kuid pigem õppimise jaoks, et esitada endale küsimusi, mis teeb sellest aiast ilusa aia, miks on üks peenra stiil minu jaoks meeldivam või mis üldse mind selles lahenduses võlub, on see tekstuur või taimede rütm? Kui plaanite grillinurka siis kuidas sobitub nähtud meeldiv lahendus enda maja arhitektuuriga? Kui leiate, et teile meeldib naabri piirdeaed siis mis teeb selle peale praktilisuse huvitavaks. Mõelge, kuidas saaksite endale sellise huvitava piirde, kas saaksite laenata ideid maja arhitektuurist, ümbritsevast loodusest, kas materjaliks sobiks puit, metall või betoon, kui sobib betoon siis milline, kas koos puidu või metalliga või hoopis taimedega, kas sile või tekstuuriga...

Ideekaartide kasutamine loomisel

Kasutades ideede arendamisel koos meeleolulahendustega mõtte e. ideekaarte päästate edukamalt valla mõttetulva kogunenud ideedest. Kaardi keskmisse lahtrisse kirjutage keskne idee, nagu piirdeaia näites ja edasi küsimusi esitades liikuge erinevaid harusid mööda, otsides lahendusi peenrale, piirdeaiale, grillialale jne. Ideekaartidele võib lisaks märksõnadele teha lihtsamaid visandeid. Ideid on kasulik kirjutada ilma pauside, hinnangute ja kustutamisteta. Kirjutamise hetkel on oluline loomingulisuse esile kutsumine ja variantide tekitamine, analüüs ja valikud jäägu hiljemaks.

Idee- ja meeleolukaartide roll võib tunduda esmalt keeruline, kuid see on nagu ujumise õppimine, mille selgeks saamiseks tuleb teha reaalseid liigutusi. Ideemapid aitavad tulevast ideed muuta nähtavamaks ja näitavad selle tugevaid külgi või ebakõlasid. Kui on hea joonistaja käsi siis võib piltide asemel teha visandite ja teksti kombinatsioone. Kui olete ideega rahul siis tehke enda mõtetes aiaruumis põhjalikum jalutuskäik ja pange paika tegevused ja kohad, milles viibimiste peale olete juba nii palju mõelnud.

Pildil olev jõe delta on justkui mõtete kokkusaamise koht, millest valitakse välja paljude seast see suurem, millega hetkel edasi minna.

Taimed on tavaliselt kohanenud teatud stressilävega, kus kasvuks on vajalikud sobivad kogused valgust, vett ja toitaineid ning taimedevahelise konkurentsiga.Toimetuleva stressi ja konkurentsi järgi jaotuvad taimed lühiealisteks e. ruderaaltaimedeks, konkurenttaimedeks, stressi taluvateks- ja stressi vältivateks taimedeks. Selliseid taimekoosluste kohanemisi nimetatakse elustrateegiatüüpideks, nende tundmine aitab mõjutada hooldustöid ja peenra eluiga ning rikastab peenra esteetilist pilti. Looduses on elustrateegiatüübid tavaliselt seotud üleminekutega ühelt strateegialt teisele, kus esmalt vallutavad ala seemnest külvanud lühiealised taimed, neile järgnevad sõltuvalt mullaviljakusest kas konkurendid või stressitalujad, mis stabiilse kasvukeskkonna püsimisel võtavad ala järk- järgult üle ning toimub pidev muutumine- põhiliselt metsastumise suunas. Looduslike üleminekute mitmekülgsuse tõttu on elustrateegiatüüpides tekkinud rohkemateks kohanemisteks võimelised alatüübid, nagu konkurent- ruderaalid, stressitalujad- ruderaalid, konkurent- stressitalujad ja konkurent- stressitalujad- ruderaalid.

Lühiealistele ruderaaltaimedele sobivad kasvualad, mis on pidevalt haritavad või vähemalt on häiritud pikema kasvueaga püsitaimede edenemine. Lühiealised taimed võivad olla ühe- või kaheaastased (lühiealised on ka mõned püsikud, mis taluvad veidi rohkem taimedevahelist konkurentsi ja kasvukohast tulenevat stressi)nende ellujäämiseks on vajalik rohke õitsemine ja seemnekülv(Papaver rhoeas, Digitalis purpurea, Aquilegia vulgaris). Lühiealist strateegiat saab kasutada päikesepaistelistel aladel suvelillepeenardes, üheaastastes aasades, kus on piisavalt mullaniiskust ja puudub püsikute konkurents. Sellised taimed on tavaliselt kõrge hoolduskuluga, sest peenart tuleb uuendada ja tõrjuda püsiumbrohtusid.

Konkurenttaimed ilmuvad peale lühiealisi taimi kui kasvutingimused on hakanud stabiliseeruma, toimub järk- järguline lühiealiste taimede väljatõrjumine. Sellised taimed on kõrge kuni keskmise kasvuga, keskmise kuni pika elueaga, eelistavad toitaineterikkaid kasvukohti ja levivad kiiresti risoomide või võsundite abil, et hankida toitaineid uutelt aladelt. Aeglasemini levivad konkurenttaimed on Hemerocallis, Iris sibirica, kiiremini levivad konkurenttaimed on Lysimachia clethroides, Monarda. Konkurenttaimed sobivad viljaka mullaga päikeselisele ja poolvarjulisele kasvukohale klassikalistesse püsilillebordüüridesse, viljaka mullaga metsaäärtesse või kõrgemasse preeriataimestusse. Taimede kiire kasvu tõttu tekib palju taimemassi ja toitained kasutatakse mullapinnast kiiresti ära. Taimed peavad umbrohtumise vältimiseks paiknema tihedalt ja ala tuleb multšida 2-3 aasta tagant. Taimi tuleb 3- 5 aasta tagant jagada elujõulisuse suurendamiseks. Hoolduskulud on keskmised.

Stressitalujad kasvavad äärmuslikemais kasvutingimustes, nagu kuivad päikeselised ja varjulised toitainetevaesed kasvukohad või  happelise pinnasega alad. Tavaliselt on need taimed pikaealised. Kui stressitalujad istutada konkurenttaimedele sobivasse rammusasse pinnasesse siis tõrjutakse nad konkurenttaimedest peenrataimede või umbrohtude poolt välja ja hoolduskulud muutuvad mahukaks. Stressi taluvad taimed sobivad hästi katusehaljastuseks, kiviktaimlasse, stepitaimestusse, varjulisse metsaalusesse, toitainetevaesele niidule. Taimed on keskmise kuni madala kasvuga. Päikeselistel kasvukohtadel on stressitalujad taimed Sedum, Lavandula, Salvia; varjus Waldsteinia, Luzula nivea. Päikeselisel kasvukohal on mullaala kasulik katta killustikumultšiga. Õigel asukohal on hoolduskulud madalad.

Stressivältijateks võib nimetada sibulilli, mis looduslikel aladel ebasoodsate kasvuolude tagajärjel jäävad puhkeseisundisse. Siia gruppi kuuluvad ka metsaalused taimed, nagu ülased, mis enne puude lehtimist puhkevad õide ja kasvavad, kuid puude lehtides närbub maapealne taim ja jääb puhkeseisundisse.

Peenras taimi sobitades ei ole vaja kramplikult mõnda mudelit või strateegiat jälgida, ka see mudel on pigem abiks taimede kombineerimisel ja kasvukohtade valimisel ning aitab pigem ette näha, milliseid kombinatsioone võiks vältida või mis juhtub teatud taimede kooseksisteerimisel. Tavaliselt eksisteerivad looduses erinevate strateegiatüüpidega taimed koos, kuid domineerivad kasvukohaga kõige paremini kohanenud tüübid ja teised sõltuvalt keskkonnast, kas tõrjutakse välja või püsivad väikestel aladel.