Aiaruumide psühholoogilised tüübid


Sageli näeme aiaruume ja radu tekitades, et vajame kaitset krundiväliste pilkude eest või välismaailmast eraldumisel on meil teatud varjupaiga õdususe ja avanevate või piiravate vaadete eelised.  


 Aiakujundaja Julie Moir Messervy on seletanud meie ruumi kujundamise ja ruumi valikuid kodu ja perekondlike arhetüüpide abil. Meie turvaline algus emaüsast, esimesed uudishimulikud pilgud kindlast suletud sängist, vanemate kindlad käed hoides meid kõrgustes julgustavad maailma avastama ja otsima ning leidma erilisi paiku või kohti. Järgnevad ruumi tüüpide kirjeldused ongi nagu inimese areng väikestest sammudest suurte hüpeteni.  

Meri

Meis igaühes võib olla varjatud veekogu läheduse igatsus, mis võib olla pärit turvalisest emaüsast, elu alguse saamisest. Selle tunde võime taasavastada kümmeldes kuumas vannis, sukeldudes vetesügavikku või seistes auravas hommikukümbluses. 

Mõnikord meeldib meil olla kaetud tekiga, seista keset metsasügavikku või viljapõldu, haaratuna seletamatust jõust või rahust, kus oleme ainult meie oma suletud maailma ja iseenesega. Meri võib olla aias tuule käes sahisev metsaaed, vaikne metsarada, millest poevad läbi üksikud soojendavad päikesekillud,  istumiskoht veesilma ääres või ujumispaik.

Pilt de.bio.top

Koobas

Vahest tunneme ennast õdusalt koopalaadsetes ruumides, millest avanevad ahtad vaated väljapoole ümbritsevasse maailma. Sellises kaitsvas maailmas tunneme ennast turvaliselt ja kindlalt. Toad, mängumajad, poolkinnised aiamajad, pergolad on meie maailma väikesed pelgupaigad.

Pilt alisondouglas.com.au

Sadam e. varjupaik

Sadam on koopast veidi avatum, kuid seljatagune ja küljed on kindlalt kaitstud võõraste pilkude eest. Sadamas oleme rohkem orienteeritud avastamisele ja välismaailmale. Maastikul oleks sellised varjupaigad metsalagendik, mida ääristab kaitsev metsaserv või org, mille ühele küljele jääb varjav tõusuhari. Aias on sellised seljataguse pakkujad müürid, hekid, avatumad pergolad ja varjualused. Sadamaks võivad olla kaarkäigud, mis tekitavad meis turvalise kaitstuse tunde, samas jättes meile ümbritseva jälgimise võimaluse.

Pilt i.pinimg.com

Neem e. maanina

Neem meenutab meie esimesi samme, mis viivad  välja aiaväravast, kus ühelpool on tundmatu avar maailm ja teisel pool tuttav ja turvaline. Neemed võivad olla looduses kõrgemad mäeküljed või inimese rajatud vaatetornid, rõdud ja matkarajad. Kui neemeks on rõdu siis selle piirid aitavad meid tunda turvaliselt, pakkudes vaateid ja tunnet, millest koopasügavikus ei oleks osanud isegi unistada.

Pilt charlotterowe.com

Saar e. eemalolek

Vananedes või teatud eluetappidel otsime aeg- ajalt üksildasi pelgupaiku, milles oleme maailmast eraldatud, kuid näeme siiski ümbritsevat elu 360°. Sellisel saarel võime mõtiskledes vaadelda pilvi või tähti öösel, tundes ennast osana suurest universumist. Aias võib olla saar suurem aktsenttaimest puu, ümbritsetud lageda alaga, kõrge vaateplatvorm puude kohal, laotatud pikniku tekk keset viljapõldu või heinamaad, kus võime heita pikali ja nautida pilvede liikumist või kujusid, unustades ümbritseva.

Pilt behance.net

Mägi

Mägi meenutab saart, mis pakub üksiolemise või peidupaiga võimalust ümbritsevast maailmast ja emotsioonide keeristest. Mägi sümboliseerub justkui vaimset valgustatust või sisemise rahu leidmise kohta. Vaadates maa ja taeva lõputuid vaateid võime tunda ennast osana kohast ja mäest.

Pilt adamwoodruff.com

Taevas

Mõnikord unistame lendamisest või et oleksime kergemad kui udusuled, otsime elamusi kiirest sõidust, langevarjuhüpetest, soovides väljuda füüsilise olemuse piiridest. Taevas on paradiis kus tunneme ennast vabanenutena ja pilvepiirilt sukeldudes saab täis eluring ning saavutame uuestisünni. Taevas võib olla aias kiik, mille hoog paneb unustama ümbritsevad piirid.

Pilt www.fubiz.net

Kui planeerite aiaruume enda ümber siis mõelge kui palju turvalisust, avatust või avastamisrõõmu te enda aias vajate. Selliseid aiatüüpe kasutades võite luua segamatu tööruumi, vuliseva lõõgastumise nurga, väliste vaadete nautimise terrassi või kombineerida kõik eelnevad. Head avastamisrõõmu! 












Impressionistlik aed De Veenhoopis


Seekord siis väike aialugu. Kui tavaliselt on kunstniku nö. värvipalett aiakujundaja käes siis kirjeldatud aias on rollid tasakaalustunud ja taimedel on aia kujundamisel oma osa. 


Hollandis Frieslandi provintsis, De Veenhoop- i külas on aed, mille oleks justkui loodus ise kujundanud. Kui 2008 aastal kunstnik Ton der Linden ostis De- Veenhoopi küla äärealal oleva 3200 ruutmeetrise maalapi siis oli maja ümbritsetud heinamaast ja murualast ning neerukujulisest tiigist, mille kuju otsustas Ton säilitada. 


Et aed sulanduks paremini ümbritseva maastikuga plaanis Ton peenrad looduslähedaste koosluste sarnased, mis koosnevad püsililledest, kõrrelistest, sibullilledest, lühiealistest taimedest ja tuule kaitseks istutatud põõsastest. 


Peenarde kujundamisel on olnud olulised värvide ja kujude poolt tekitatud õhustik ja meeleolu. 


Kõrreliste vertikaalne liikuvus ja taimede sage omavaheline segunemine ning läbipaistvus tekitavad valguse ja liikuvuse mängu, kus taimed justkui elaksid. 


Selliste peenarde kujundamisel on olnud oluline osa katsetamistel. Ton kasutab klassikalise astmelise peenra asemel tihti peenra ees hoopis kõrgetest õhulistest taimedest kõrrelisi, ängelheinasid või kõrgeid odajate õisikutega taimi. 


Taimede paremaks segunemiseks on kasutatud väikeseõielisi taimi, nõnda sulanduvad värvilaigud omavahel ja lihtsam on tekitada märkamatuid värvide üleminekuid. 


Selline aed nõuab palju igapäevast tähelepanu, kuid aias toimetamine on Ton- i jaoks oluline tegevus. Kõik rohtsed taimed pakuvad silmailu kuni kevadeni siis nad tükeldatakse ja jäetakse multšina maha. Suurem osa taimedest või umbrohtudest, mis ei sobi Ton- i ideedega, eemaldatakse kevadel, nende seas ka seemnetega levivad taimed, mida on aias ohtralt.


Vähesel määral toimub ümberistutamine ja taimede eemaldamine terve kasvuperioodi. Sügisel taimi jagades ja ümber istutades tekivad uued kombinatsioonid ja lisatakse sibullilli.


Fotod: Gert Tabak


Kuidas sünnivad ideed aia kujundamisel


Ei ole vahet, kas kujundada aeda esimest korda või 101- st, kuid võib juhtuda, et idee(d) ei tule, ega leia või on otsas. Kuid kujundusmaailmas on välja mõeldud süsteemne protsess, kus meeleolu- ja ideekaartide abil on võimalik loomingulisust edukamalt juhtida ja leida uusi ning omanäolisi lahendusi.


Leidsin hiljuti artikli, kus üks aiakujundaja kirjeldas, kuidas ta enda tööde jaoks inspiratsiooni leiab. Mõtlesin, et aia kujundamise ideede leidmise ümber on sageli palju müstifikatsiooni ja keerulisust, millest tahaksid ehk rohkem aru saada igapäevaselt mitte nii tihti loominguliste ideedega seotud inimesed. Kuigi igal kujundajal kujuneb oma ideede avastamise käekiri on nende tekkimisel teatud seaduspärasused. Olenemata sellest, kas plaanite kujundustööd kliendile või endale on ideede avastamise protsessid sarnased, kuid endale tehes tuleb osata küsimuste abil ideid enesest leida. Erinevate valdkondade kujundajad on õppinud kasutama kujundustöödele ideede leidmiseks idee- ja meeleolukaarte. 


Sellised kaardid võivad koosneda abstraktsetest piltidest, killukesest muusikapalast või maalist, mis iseloomustavad lõpliku kujundustöö meeleolu, värvi, tekstuuri või ruumi üldmuljet. Meeleolukaart on kollaaži sarnase ülesehitusega. Kaardi koostamiseks otsige A3 kartongi taoline materjal, millele kleepige abstraktseid pilte tulevaste ehitiste ja taimede värvidest, tekstuuridest ja materjalidest. Kollaaži ülesehitusest võiks välja joonistuda otsitav stiil ja erinevad osad peaks sisaldama mingit ühisosa. 


Piltidega ei maksa liiale minna, näiteks värve valides otsige sobivatest kombinatsioonidest max. 1-2 värvi iga näite kohta. Alguses on suurem pildivalik hea, kuid hakake nende hulgast valima ja vähendama variante. Suurema arvutiekraani olemasolul võib teha meeleolulahenduse arvutis (väikesel ekraanil on pildid lihtsalt liiga kokkusurutud). Internetist leiab erinevatest kujunduskeskkondadest näidisraame kuhu saab sobitada selliseid kujundusideid. Pilte meeleolukaartide jaoks võib otsida ajakirjadest, internetist. 

Meeleolulahenduste ideed saavad alguse erinevatest allikatest, kuid tavaliselt on nad osa kujundaja kogemustest ja nende kogemuste vormimise oskustest. Tihti on aiaomanikel olemas mõttekillud ja eelistused teatud tegevustele, vormidele, tekstuuridele ja joontele. 

Aiakujundaja Lisa Cox laseb hoopis klientidel endil enne kohtumist teha meeleolulahenduse.

Palju annab tulevasele kujundusele vihjeid ümbritsev arhitektuur ja maastik. Kujundaja ülesandeks on  eelnenud infost välja selekteerida esteetiline ja kasutajasõbralik terviklahendus. Tavaliselt on meeleolulahendus abivahend kujundaja enda jaoks, kuid teatud situatsioonides võib esitleda esmast ideed kliendile ka meeleolulahenduse abil. Kliendile esitlemisel peab saatev sõnaline- ja pildimaterjal olema lihtsalt mõistetav, muidu võib jääda idee liiga arusaamatuks.

Kuidas tekitada ideedetulva

Tuleks vältida mõtteid, nagu ma ei suuda, ideid ei tule, nad mind ei leia... Kindlasti mõjutavad tulemust eelnevad kogemused, kuid ärge olge kriitilised, mõelge, mida tahata saavutada ja kas peate selle jaoks veel lisateadmisi hankima või olete olemasolevate teadmistega küps looma ja kindlasti uskuge, et suudate olla loominguline. Kui mingil hetkel tunnete, et ei leia õiget ideed siis otsige mõni muu tegevus ja laske mõtetel veidi settida, mingi hetke pärast võite nõnda avastada põnevaid ideelahendusi, mis justkui iseenesest mõtetesse tekivad. 

Täiskasvanutena võtame tihti omaks mingid kogemused ja jäämegi nendega, kuid ideede etapis võiks proovida avastada uut, lastes fantaasial lennata ja kirjutada tekkinud kujutlused pausideta paberile, kasutades selleks ideekaarte. Ärge kartke rumalaid ideid ja seda, et algne idee võib muutuda. Leidke esmalt kuni kolm sõna, mis iseloomustavad kõige paremini lõplikku lahendust, nagu "vaikus, taevas, eraldatus". 


Mõelge, kuidas võiks selliseid meeleolusid saavutada, kas võiks aed olla taimedega ümbritsetud, et naabreid poleks näha, ega kuulda ja tekiks omamoodi eraldatud maailm. Milline võiks olla selle maailma valgus, kas peegeldus veepinnalt või varjatud istekoht ümbritsetud puulehtedega, mille filtreeritud valguslaigud loovad vaikse pesa tunde. Edasi mõelge sellise rahustava paiga värvide, tekstuuride, helide ja lõhnade peale. Otsige erinevaid pilte, mis võiksid taimestust, käiguradasid ja puhkekohti iseloomustada. Parem kui näited ei oleks sellised, millest mõtlete üks-ühele koopia teha, näide võiks pigem iseloomustada stiili ja materjali, mis sobib keskkonda. 


Henk Gerritsen on kirjutanud, et oma kujundustööde esimestel sammudel võtame tihti elemente teiste tehtust ja sobitame neid enda või kliendi aeda. Oskuslikul kasutamisel sellised ideed vahest toimivad, kuid neis võib puududa algse terviku kooskõla ja idee. See on nagu kirjutamine, kus esimesed loomingulised pingutused on tugevalt mõjutatud eeskujudest, kuid eesmärgiks ei tohiks olla kopeerimine, vaid pigem stiili ja õhustiku tabamine. 


Mõned kujundajad saavad kõige lihtsamini inspiratsiooni kui lehitsevad erinevate aedade pilte, kuid kõige olulisemad signaalid on kujundaja jaoks siiski eelpool mainitud klient, krunt ja kujundaja kogemused, sellest kolmikust saate kõik olulise, et luua omanäoline aed. Teiste aedade nägemine on hea ja kasulik, kuid pigem õppimise jaoks, et esitada endale küsimusi, mis teeb sellest aiast ilusa aia, miks on üks peenra stiil minu jaoks meeldivam või mis üldse mind selles lahenduses võlub, on see tekstuur või taimede rütm? Kui plaanite grillinurka siis kuidas sobitub nähtud meeldiv lahendus enda maja arhitektuuriga? Kui leiate, et teile meeldib naabri piirdeaed siis mis teeb selle peale praktilisuse huvitavaks. Mõelge, kuidas saaksite endale sellise huvitava piirde, kas saaksite laenata ideid maja arhitektuurist, ümbritsevast loodusest, kas materjaliks sobiks puit, metall või betoon, kui sobib betoon siis milline, kas koos puidu või metalliga või hoopis taimedega, kas sile või tekstuuriga...

Ideekaartide kasutamine loomisel


Kasutades ideede arendamisel koos meeleolulahendustega mõtte e. ideekaarte päästate edukamalt valla mõttetulva kogunenud ideedest. Kaardi keskmisse lahtrisse kirjutage keskne idee, nagu piirdeaia näites ja edasi küsimusi esitades liikuge erinevaid harusid mööda, otsides lahendusi peenrale, piirdeaiale, grillialale jne. Ideekaartidele võib lisaks märksõnadele teha lihtsamaid visandeid. Ideid on kasulik kirjutada ilma pauside, hinnangute ja kustutamisteta. Kirjutamise hetkel on oluline loomingulisuse esile kutsumine ja variantide tekitamine, analüüs ja valikud jäägu hiljemaks.


Idee- ja meeleolukaartide roll võib tunduda esmalt keeruline, kuid see on nagu ujumise õppimine, mille selgeks saamiseks tuleb teha reaalseid liigutusi. Ideemapid aitavad tulevast ideed muuta nähtavamaks ja näitavad selle tugevaid külgi või ebakõlasid. Kui on hea joonistaja käsi siis võib piltide asemel teha visandite ja teksti kombinatsioone. Kui olete ideega rahul siis tehke enda mõtetes aiaruumis põhjalikum jalutuskäik ja pange paika tegevused ja kohad, milles viibimiste peale olete juba nii palju mõelnud.

Pildil olev jõe delta on justkui mõtete kokkusaamise koht, millest valitakse välja paljude seast see suurem, millega hetkel edasi minna.


Rohttaimede elustrateegiatüübid

Rohttaimi võib omavahel kombineerida välimuse järgi, kuid pikaealisemaks toimimiseks on hea teada, kus nad kasvavad kõige paremini, kui pikk on nende eluiga ja milliseid kaastaimi võiks nende kõrvale istutada.

Taimed on tavaliselt kohanenud teatud stressilävega, kus kasvuks on vajalikud sobivad kogused valgust, vett ja toitaineid ning taimedevahelise konkurentsiga.Toimetuleva stressi ja konkurentsi järgi jaotuvad taimed lühiealisteks e. ruderaaltaimedeks, konkurenttaimedeks, stressi taluvateks- ja stressi vältivateks taimedeks. Selliseid taimekoosluste kohanemisi nimetatakse elustrateegiatüüpideks, nende tundmine aitab mõjutada hooldustöid ja peenra eluiga ning rikastab peenra esteetilist pilti. Looduses on elustrateegiatüübid tavaliselt seotud üleminekutega ühelt strateegialt teisele, kus esmalt vallutavad ala seemnest külvanud lühiealised taimed, neile järgnevad sõltuvalt mullaviljakusest kas konkurendid või stressitalujad, mis stabiilse kasvukeskkonna püsimisel võtavad ala järk- järgult üle ning toimub pidev muutumine- põhiliselt metsastumise suunas. Looduslike üleminekute mitmekülgsuse tõttu on elustrateegiatüüpides tekkinud rohkemateks kohanemisteks võimelised alatüübid, nagu konkurent- ruderaalid, stressitalujad- ruderaalid, konkurent- stressitalujad ja konkurent- stressitalujad- ruderaalid.


Lühiealistele ruderaaltaimedele sobivad kasvualad, mis on pidevalt haritavad või vähemalt on häiritud pikema kasvueaga püsitaimede edenemine. Lühiealised taimed võivad olla ühe- või kaheaastased (lühiealised on ka mõned püsikud, mis taluvad veidi rohkem taimedevahelist konkurentsi ja kasvukohast tulenevat stressi)nende ellujäämiseks on vajalik rohke õitsemine ja seemnekülv(Papaver rhoeas, Digitalis purpurea, Aquilegia vulgaris). Lühiealist strateegiat saab kasutada päikesepaistelistel aladel suvelillepeenardes, üheaastastes aasades, kus on piisavalt mullaniiskust ja puudub püsikute konkurents. Sellised taimed on tavaliselt kõrge hoolduskuluga, sest peenart tuleb uuendada ja tõrjuda püsiumbrohtusid.


Konkurenttaimed ilmuvad peale lühiealisi taimi kui kasvutingimused on hakanud stabiliseeruma, toimub järk- järguline lühiealiste taimede väljatõrjumine. Sellised taimed on kõrge kuni keskmise kasvuga, keskmise kuni pika elueaga, eelistavad toitaineterikkaid kasvukohti ja levivad kiiresti risoomide või võsundite abil, et hankida toitaineid uutelt aladelt. Aeglasemini levivad konkurenttaimed on Hemerocallis, Iris sibirica, kiiremini levivad konkurenttaimed on Lysimachia clethroides, Monarda. Konkurenttaimed sobivad viljaka mullaga päikeselisele ja poolvarjulisele kasvukohale klassikalistesse püsilillebordüüridesse, viljaka mullaga metsaäärtesse või kõrgemasse preeriataimestusse. Taimede kiire kasvu tõttu tekib palju taimemassi ja toitained kasutatakse mullapinnast kiiresti ära. Taimed peavad umbrohtumise vältimiseks paiknema tihedalt ja ala tuleb multšida 2-3 aasta tagant. Taimi tuleb 3- 5 aasta tagant jagada elujõulisuse suurendamiseks. Hoolduskulud on keskmised.

Stressitalujad kasvavad äärmuslikemais kasvutingimustes, nagu kuivad päikeselised ja varjulised toitainetevaesed kasvukohad või  happelise pinnasega alad. Tavaliselt on need taimed pikaealised. Kui stressitalujad istutada konkurenttaimedele sobivasse rammusasse pinnasesse siis tõrjutakse nad konkurenttaimedest peenrataimede või umbrohtude poolt välja ja hoolduskulud muutuvad mahukaks. Stressi taluvad taimed sobivad hästi katusehaljastuseks, kiviktaimlasse, stepitaimestusse, varjulisse metsaalusesse, toitainetevaesele niidule. Taimed on keskmise kuni madala kasvuga. Päikeselistel kasvukohtadel on stressitalujad taimed Sedum, Lavandula, Salvia; varjus Waldsteinia, Luzula nivea. Päikeselisel kasvukohal on mullaala kasulik katta killustikumultšiga. Õigel asukohal on hoolduskulud madalad.

Stressivältijateks võib nimetada sibulilli, mis looduslikel aladel ebasoodsate kasvuolude tagajärjel jäävad puhkeseisundisse. Siia gruppi kuuluvad ka metsaalused taimed, nagu ülased, mis enne puude lehtimist puhkevad õide ja kasvavad, kuid puude lehtides närbub maapealne taim ja jääb puhkeseisundisse.


Peenras taimi sobitades ei ole vaja kramplikult mõnda mudelit või strateegiat jälgida, ka see mudel on pigem abiks taimede kombineerimisel ja kasvukohtade valimisel ning aitab pigem ette näha, milliseid kombinatsioone võiks vältida või mis juhtub teatud taimede kooseksisteerimisel. Tavaliselt eksisteerivad looduses erinevate strateegiatüüpidega taimed koos, kuid domineerivad kasvukohaga kõige paremini kohanenud tüübid ja teised sõltuvalt keskkonnast, kas tõrjutakse välja või püsivad väikestel aladel.