Kuidas sünnivad ideed aia kujundamisel


Ei ole vahet, kas kujundada aeda esimest korda või 101- st, kuid võib juhtuda, et idee(d) ei tule, ega leia või on otsas. Kuid kujundusmaailmas on välja mõeldud süsteemne protsess, kus meeleolu- ja ideekaartide abil on võimalik loomingulisust edukamalt juhtida ja leida uusi ning omanäolisi lahendusi.


Leidsin hiljuti artikli, kus üks aiakujundaja kirjeldas, kuidas ta enda tööde jaoks inspiratsiooni leiab. Mõtlesin, et aia kujundamise ideede leidmise ümber on sageli palju müstifikatsiooni ja keerulisust, millest tahaksid ehk rohkem aru saada igapäevaselt mitte nii tihti loominguliste ideedega seotud inimesed. Kuigi igal kujundajal kujuneb oma ideede avastamise käekiri on nende tekkimisel teatud seaduspärasused. Olenemata sellest, kas plaanite kujundustööd kliendile või endale on ideede avastamise protsessid sarnased, kuid endale tehes tuleb osata küsimuste abil ideid enesest leida. Erinevate valdkondade kujundajad on õppinud kasutama kujundustöödele ideede leidmiseks idee- ja meeleolukaarte. 


Sellised kaardid võivad koosneda abstraktsetest piltidest, killukesest muusikapalast või maalist, mis iseloomustavad lõpliku kujundustöö meeleolu, värvi, tekstuuri või ruumi üldmuljet. Meeleolukaart on kollaaži sarnase ülesehitusega. Kaardi koostamiseks otsige A3 kartongi taoline materjal, millele kleepige abstraktseid pilte tulevaste ehitiste ja taimede värvidest, tekstuuridest ja materjalidest. Kollaaži ülesehitusest võiks välja joonistuda otsitav stiil ja erinevad osad peaks sisaldama mingit ühisosa. 


Piltidega ei maksa liiale minna, näiteks värve valides otsige sobivatest kombinatsioonidest max. 1-2 värvi iga näite kohta. Alguses on suurem pildivalik hea, kuid hakake nende hulgast valima ja vähendama variante. Suurema arvutiekraani olemasolul võib teha meeleolulahenduse arvutis (väikesel ekraanil on pildid lihtsalt liiga kokkusurutud). Internetist leiab erinevatest kujunduskeskkondadest näidisraame kuhu saab sobitada selliseid kujundusideid. Pilte meeleolukaartide jaoks võib otsida ajakirjadest, internetist. 

Meeleolulahenduste ideed saavad alguse erinevatest allikatest, kuid tavaliselt on nad osa kujundaja kogemustest ja nende kogemuste vormimise oskustest. Tihti on aiaomanikel olemas mõttekillud ja eelistused teatud tegevustele, vormidele, tekstuuridele ja joontele. 

Aiakujundaja Lisa Cox laseb hoopis klientidel endil enne kohtumist teha meeleolulahenduse.

Palju annab tulevasele kujundusele vihjeid ümbritsev arhitektuur ja maastik. Kujundaja ülesandeks on  eelnenud infost välja selekteerida esteetiline ja kasutajasõbralik terviklahendus. Tavaliselt on meeleolulahendus abivahend kujundaja enda jaoks, kuid teatud situatsioonides võib esitleda esmast ideed kliendile ka meeleolulahenduse abil. Kliendile esitlemisel peab saatev sõnaline- ja pildimaterjal olema lihtsalt mõistetav, muidu võib jääda idee liiga arusaamatuks.

Kuidas tekitada ideedetulva

Tuleks vältida mõtteid, nagu ma ei suuda, ideid ei tule, nad mind ei leia... Kindlasti mõjutavad tulemust eelnevad kogemused, kuid ärge olge kriitilised, mõelge, mida tahata saavutada ja kas peate selle jaoks veel lisateadmisi hankima või olete olemasolevate teadmistega küps looma ja kindlasti uskuge, et suudate olla loominguline. Kui mingil hetkel tunnete, et ei leia õiget ideed siis otsige mõni muu tegevus ja laske mõtetel veidi settida, mingi hetke pärast võite nõnda avastada põnevaid ideelahendusi, mis justkui iseenesest mõtetesse tekivad. 

Täiskasvanutena võtame tihti omaks mingid kogemused ja jäämegi nendega, kuid ideede etapis võiks proovida avastada uut, lastes fantaasial lennata ja kirjutada tekkinud kujutlused pausideta paberile, kasutades selleks ideekaarte. Ärge kartke rumalaid ideid ja seda, et algne idee võib muutuda. Leidke esmalt kuni kolm sõna, mis iseloomustavad kõige paremini lõplikku lahendust, nagu "vaikus, taevas, eraldatus". 


Mõelge, kuidas võiks selliseid meeleolusid saavutada, kas võiks aed olla taimedega ümbritsetud, et naabreid poleks näha, ega kuulda ja tekiks omamoodi eraldatud maailm. Milline võiks olla selle maailma valgus, kas peegeldus veepinnalt või varjatud istekoht ümbritsetud puulehtedega, mille filtreeritud valguslaigud loovad vaikse pesa tunde. Edasi mõelge sellise rahustava paiga värvide, tekstuuride, helide ja lõhnade peale. Otsige erinevaid pilte, mis võiksid taimestust, käiguradasid ja puhkekohti iseloomustada. Parem kui näited ei oleks sellised, millest mõtlete üks-ühele koopia teha, näide võiks pigem iseloomustada stiili ja materjali, mis sobib keskkonda. 


Henk Gerritsen on kirjutanud, et oma kujundustööde esimestel sammudel võtame tihti elemente teiste tehtust ja sobitame neid enda või kliendi aeda. Oskuslikul kasutamisel sellised ideed vahest toimivad, kuid neis võib puududa algse terviku kooskõla ja idee. See on nagu kirjutamine, kus esimesed loomingulised pingutused on tugevalt mõjutatud eeskujudest, kuid eesmärgiks ei tohiks olla kopeerimine, vaid pigem stiili ja õhustiku tabamine. 


Mõned kujundajad saavad kõige lihtsamini inspiratsiooni kui lehitsevad erinevate aedade pilte, kuid kõige olulisemad signaalid on kujundaja jaoks siiski eelpool mainitud klient, krunt ja kujundaja kogemused, sellest kolmikust saate kõik olulise, et luua omanäoline aed. Teiste aedade nägemine on hea ja kasulik, kuid pigem õppimise jaoks, et esitada endale küsimusi, mis teeb sellest aiast ilusa aia, miks on üks peenra stiil minu jaoks meeldivam või mis üldse mind selles lahenduses võlub, on see tekstuur või taimede rütm? Kui plaanite grillinurka siis kuidas sobitub nähtud meeldiv lahendus enda maja arhitektuuriga? Kui leiate, et teile meeldib naabri piirdeaed siis mis teeb selle peale praktilisuse huvitavaks. Mõelge, kuidas saaksite endale sellise huvitava piirde, kas saaksite laenata ideid maja arhitektuurist, ümbritsevast loodusest, kas materjaliks sobiks puit, metall või betoon, kui sobib betoon siis milline, kas koos puidu või metalliga või hoopis taimedega, kas sile või tekstuuriga...

Ideekaartide kasutamine loomisel


Kasutades ideede arendamisel koos meeleolulahendustega mõtte e. ideekaarte päästate edukamalt valla mõttetulva kogunenud ideedest. Kaardi keskmisse lahtrisse kirjutage keskne idee, nagu piirdeaia näites ja edasi küsimusi esitades liikuge erinevaid harusid mööda, otsides lahendusi peenrale, piirdeaiale, grillialale jne. Ideekaartidele võib lisaks märksõnadele teha lihtsamaid visandeid. Ideid on kasulik kirjutada ilma pauside, hinnangute ja kustutamisteta. Kirjutamise hetkel on oluline loomingulisuse esile kutsumine ja variantide tekitamine, analüüs ja valikud jäägu hiljemaks.


Idee- ja meeleolukaartide roll võib tunduda esmalt keeruline, kuid see on nagu ujumise õppimine, mille selgeks saamiseks tuleb teha reaalseid liigutusi. Ideemapid aitavad tulevast ideed muuta nähtavamaks ja näitavad selle tugevaid külgi või ebakõlasid. Kui on hea joonistaja käsi siis võib piltide asemel teha visandite ja teksti kombinatsioone. Kui olete ideega rahul siis tehke enda mõtetes aiaruumis põhjalikum jalutuskäik ja pange paika tegevused ja kohad, milles viibimiste peale olete juba nii palju mõelnud.

Pildil olev jõe delta on justkui mõtete kokkusaamise koht, millest valitakse välja paljude seast see suurem, millega hetkel edasi minna.


Eelmine
Rohttaimede elustrateegiatüübid
Järgmine
Impressionistlik aed De Veenhoopis